Kinnitusmeetodid hõlmavad poltidega kinnitamist ja keevitamist. Poltide kinnitamiseks on vaja tihendeid ja roostetõrjet. Keevitusega kinnitamiseks ei tohi keevisõmbluse pikkus olla väiksem kui 50 mm ja keevisõmbluse järgne -korrosioonivastane-töötlus on vajalik. Võrgusilma ja seina- või aluskonstruktsiooni ühenduspunktide vaheline kaugus ei tohi ületada 500 mm ja ühenduse tugevus ei tohi olla väiksem kui 80% võrgu tõmbetugevusest. Pikkade-avadega paigalduste puhul, näiteks üle 10 meetri, on soovitatav paigaldada tugevduspostid iga 3 meetri järel, mille posti läbimõõt on vähemalt 8 korda võrgusilma traadi läbimõõt. Serva kinnitamiseks võib kasutada komposiitkinnitusmeetodit, mis ühendab eelpingutuse ja U-kujulised klambrid, mis võib parandada võrgusilma pinge ühtlust 60%.
Transpordi ajal on vaja niiskus-{0}}- ja löögikindlat-pakendit, et vältida võrgu deformeerumist kokkusurumise või katte kriimustuste tõttu. Ladustamise ajal tuleks võrku hoida kuivas, ventileeritavas laos, eemal happelistest ja aluselistest ainetest ning alumine kiht peaks olema vähemalt 10 cm kõrgemal.
Pöördemomendi hoidmiseks vahemikus 15 kuni 20 N·m on vaja ühendusi regulaarselt kontrollida. Enne iga-aastast vihmaperioodi saab võrgupinda puhastada kõrgsurveveepüstoliga, mille rõhk ei ületa 50 MPa. Kui tsingitud kiht on lokaalselt kahjustatud, tuleb see parandada pritsides tsingi{6}}rikka kruntvärviga, mille tsingisisaldus on vähemalt 85%.